Alustuseks võiks ehk selgeks teha, mille järgi purjetamisriideid klassifitseeritakse. Igal tootjal on eraldi tähistused veekindluse ja muude näitajate jaoks, aga peamine on riiete kasutamise koht. Ehksiis kas purjetatakse sisevetel (inshore), rannikuvetel (coastal), avamerel (offshore) või ookeanil (ocean). Lisaks erinevad suunad võistluspurjetamiseks. Meie tiimi jaoks oleks niisiis mõistlik leida komplektid, mis kuuluvad inshore või coastal sarjadesse.

Uurisime ja proovisime kolme erineva tootja pakutavat varustust: HellyHansen, Musto ja Marinepool. Igaühel on omad plussid, aga üldiselt sain mõnevõrra targemaks ja oskan nüüd olulistele asjadele tähelepanu pöörata.

Hea komplekt algab jopest ja pükstest. Need katavad suurema osa kehast ja kaitsevad nii niiskuse, tuule kui päikese eest. Korralikul purjetamisjopel on vähemalt 10 000 mm veepidavus, teibitud õmblused, suur neoonvärvi kapuuts tähelepanu tõmbamiseks, hulk reflektoreid, et ka pimedas nähtav olla, kõrge krae kaela tuule eest kaitsmiseks ning hulk pisemaid detaile. Kindlasti peab materjal olema hingav ja kerge, et säiliks liikuvus ja mugavus. Püksid on enamasti pihiku ja/või traksidega. Sarnaselt jakile, peavad ka need vett ja tuult pidama. Lisaks on oluline, eriti meestel ;), et lukud käiksid mugavalt (ja pikalt) lahti-kinni. Tugevdatud põlveosad kaitsevad pükse kiire lagunemise eest, sest laevas on palju põlvili liikumist või põlvedele toetamist. Pükste sääreosad võiksid olla alumisest servast reguleeritavad, et sealt laine sisse ei lööks.

Väga olulised on kindad. Seda õppisin juba oma esimesel reisil Vahemerel. Öisel ülesõidul vastu hommikut vahis olles palus John mul grooti (suur põhipuri) pisut järgi anda ja mina selle asemel (ei teagi, kas süüdistada unist pead võid puhast võhiklikkust) soodi stopperi vabastasin ise samal ajal otsast kinni hoidsin. Ütleme nii, et soot, mis hoiab pingul 80 ruutmeetrit purje, ei ole kõige mõnusam asi maailmas, kui see välgu kiirusel su peost läbi sõidab.. Villid paranesid paar nädalat.

Kindaid on sisuliselt kahte tüüpi. On sellised, millel sõlmede tegemise hõlbustamiseks “ära lõigatud” pöial ja nimetisõrm ning rattakinnaste moodi lühikeste sõrmeosadega variandid. Peopesad on alati tugevdatud nahaga. Üldiselt on kõige olulisem, et kindad oleksid mugavad ja parajad (kenasti vastu kätt, et üleliigne kangas kuskile vahele ei saaks jääda).

Mina ostsin endale messilt Musto purjetamiskindad. Pidulik hetk, sest need on ühtlasi ka minu esimene isiklik purjetamisvarustus. Ainult kahe "lõigatud" sõrmega variandi võtsin sellepärast, et meie kliimas on jahedat ilma rohkem (ja eks daami maniküür maksab ka midagi :D).

Riietusest veel niipalju, et igasugu muud esemed ja aksessuaarid: saapad, sokid, müts, prillid, soe pesu, fliis jms on täitsa võimalik võtta oma muude spordiriiete hulgast. Ja tegelikult - Eesti tingimustes üldiselt riiete taha purjetamine ei jää. Paariks tunniks siseveekogule või rannikuvetele minekuks piisab kenasti ka lihtsalt soojematest riietest ja näiteks matkamiseks mõeldud koorikust või tuulekindlamast jakist. Õigel ajal Vahemerele minnes võib pikkade varrukatega riided üldse koju jätta :)