Filtreeri postitusi

Kuidas me tühjale saarele baari ehitasime ehk Guitsibaari sünnilugu.

Sel suvel oli purjetamisega natuke kehvasti. Purjelaagris kütsime küll 6 päeva minna, aga ülejäänud suvi jäi üsna hõredaks. Samas ei saa öelda, et igav oleks olnud. Kui me jaanuarikuus Tais olles selle hullumeelse Guitsibaari ideega mängima hakkasime, ei uskunud meist ilmselt keegi, et see ka päriselt tehtud saab. Õigemini ei uskunud veel 11. juuli hommikul seda keegi.. Aga nagu lubatud - 15. juulil kell 18.00 olid baari uksed lahti. Ja siis alles õige seiklus algas.

Trennidest ülevaatlikult

Aeg on lennanud kiiremini, kui tavaliselt ja tihedate purjetreeningute kõrvalt on blogi kirjutamiseks mahti jäänud tunduvalt vähem, kui lootsin. Juba ongi käes 30. juuni ja nädala pärast on see kaua oodatud võistlus seljataga. Püüan siiski viimase pooleteise kuu jooksul tehtud treeningsõidud ja õpitud õppetunnid ühte postitusse kokku võtta.

Assooride järelkajad ja esimene purjetrenn

Minu siirad vabandused, armas lugeja, et pole sisuliselt kaks kuud sõnagi postitanud. Assooride reis lõi mu viimasel ajal üsna stabiilsena püsinud maailma täiesti pahupidi ja pidin veidi mõtteid koguma. Mere-elu on mind täielikult endasse haaranud. Pärast Atlandilt tagasi jõudmist pole miski enam endine. Mõtted keerlevad pidevalt järgmise trenni või reisi ümber. Purjetamisvideote vaatamisest on saanud igapäevane tegevus ja ma ei ole selles kõiges üksi. Täpselt sama saatus on tabanud ka suuremat osa minu mees- ja naiskonnast. Igatsus mere lõhna ja selle tunde järele, mis kaldast eemal tekib, süveneb iga päevaga. Kujutate ette, et on võimalik päriselt ka oma ajule täielik "restart" või "süsteemipuhastus" teha? Mina nüüd tean, et on...

Meeskonnast ja muust

Nüüd siis läheb asi tõsiseks. Purjetamishooaja ametliku alguseni on jäänud napilt kaks kuud. Selle aja sisse mahub veel ligi 3 nädalane reis Põhja-Atlandile ja palju ettevalmistusi. Aga alustame algusest.